News

Täna tulid mulle külla mu vanemad ning Mirko. Sain endale lõpuks kardinad ja sügisriided!!! Siiamaani olen selles varajases sügises ilma vee- ja tuulekindlate riieteta olnud ja ma imestan, et ma juba haigeks pole jäänud. Nüüd on mul nii palju asju ja riideid, et ei teagi kuhu neid kõiki panna. Mõned riided juba andsin vanematele tagasi, sest mul pole nende jaoks lihtsalt ruumi.
Ma olen kodust ära olnud natuke rohkem kui 2 nädalat, kuid ma juba igatsen oma pere ikka väga. Tegusatel päevadel ei pane seda isegi tähele, aga nüüd, kui ma neid üle pika aja nägin ning mu muidu tüütu vend nii väga armas tundus, mõistsin ma seda. Õnneks lähen nüüd nendega kolmeks päevaks veel Amsterdami ka avastama, seega loodetavasti on mul varsti siia palju ilusaid pilte panna!
Sain täna teada, et meil on ülikoolis peale suvevaheaja lausa 4 vaheaega!! Ma olin 80% kindel et meil on ainult jõuluvaheaeg. See muudab küll palju! Ainuke probleem on, et suvevaheaeg kestab ainult 6. juulist 14. augustini, mis on paras shokk meie jaoks. Tundub et Jaanipäevaks koju ei saa.

Anna ja Allu maja juures on lambad, kes nii väga minuga sõbraks tahtsid saada. Kahjuks meid eraldas kanal (kurvad olid pigem nemad, mitte mina)

Keegi oli omaarust hullult kaval

Poseeris mu jaoks 

Elu Leeuwardeni moodi

Anna ja Allu jõudsid neljapäeval Leeuwardenisse kohale ning me otsustasime kohe nende esimesel õhtul linna peale minna ning kohalikku ööelu uurida. Leidsime facebookist ürituse, mis ütles, et klubis nimega Hemingway on kõik shotid 1 euro, sissepääsumaksu pole ning mingi DJ mängib terve öö. Kõlas hästi, kuid meil oli selle ürituseni veel aega, seega läksime piljardit mängima. Ma enne linna minekut mõtlesin, et teen õhtul hästi palju pilte, siis on mul midagi ka blogisse panna. Aga ilmselgelt oli mul see mõte kui käega pühitud kohale jõudes, seega pildid kahjuks puuduvad. Kõik olid piljardis hullult kobad, kuid tore oli ikkagi. Tegime kaks mängu ning läksime siis ülejäänud baare tšekkama, kuid tuli välja et kõik olid kuidagi väga väikesed ning suht tavakate hindadega. Ning kõikjal oli nii vähe rahvast. Või siis kui isegi oli rahvast, siis oli ruumipuudus selline, et ei olekski saanud istuda, kuna kaheksast toolist baarileti ääres kuus olid hõivatud ning meid oli neli.
Lõpuks oli kell nii palju et võis juba minna Hemingway klubisse. Kohale jõudes tabas meid pettumus: üritusel oli vaid viis inimest ning muusika oli kohutav. Tegime enda shotid ära ja istusime seal, lootes et asi läheb paremaks, kuid seda ei juhtunud. Inimesi juurde ei tulnud ning muusika oli ikka sama jama edasi. Lõpuks loobusime ning lahkusime, lootes, et üritused lähevad augusti lõpus paremaks, kuna siis jõuavad ka ülejäänud üliõpilased kohale. Eks rahvast on siis linna peal jah rohkem, muusikavalikule ei hakka parem praegu panustama.

Minu korter öösel

Läksin eile hommikul vaatama/ostma endale ratast, mis ma olin facebooki ühest "garage sale" grupist leidnud. Maja, kus ratas asus, oli google mapsi järgi jalutades umbes 22 minuti kaugusel, Leeuwardeni lennuväebaasi vastas. Mulle ei meeldi hilineda ning siin uues linnas olen ma kõikjale natuke ajavaruga läinud, sest ma ei tunne seda kohta veel nii hästi ja ei tea kust minna ning õiget majanumbrit leida on siin vahest väga raske. Kuid eile ületasin ma ennast ning jõudsin kohale kokkulepitust lausa pool tundi varem. Üritasin siis natuke veel ringi kõndida ja aega parajaks teha, kuid seal polnud just väga kuhugi minna, seega 10 minuti enne kokku lepitud aega helistasin ma uksekella. Ootasin, mõeldes et äkki ta on teisel korrusel või vetsus või midagi, varsti helistasin uuesti, lõpuks isegi koputasin, ikka ei midagi. Kaks minutit enne kokku lepitud aega otsustasin ennast kokku võtta ning helistada talle. Siis sain sellelt kutilt vastuse, et ta juba sõidab ning et ma annaksin talle veel 10 minutit aega. Lõpuks (võibolla isegi rohkem kui 10 minuti pärast) parkis maja ette auto, kust tulid välja kaks tumedanahalist kutti ning üks valge blondide juustega umbes kaheksa-aastane pontsakas kurja näoga poiss (praegu tagasi mõeldes meenutab ta mulle natuke Dudley Dursley't). Kutid olid väga sõbralikud ja rääkisid juttu, samal ajal väike poiss aga ainult vahtis mind altkulmu (ma arvan et ta ei osanud inglise keelt). Kuid siis tuli välja, et võti, millega oleks pidanud ratta lukust lahti tegema, ei olnud õige. Ratas oli tegelikult ühe tüdruku oma, kellega ma facebookis äri tegin, tüdruk ise oli sellel hetkel oma ema juures ning ta kutt pidi mulle ta ratta müüma, kuid kuna õiget võtit polnud, siis polnud midagi teha. Kutid (kaasa arvatud põrnitsev poiss) viisid mind autoga Anna juurde ära, ise kogu aeg imestades, kuidas ma nii pikka maad küll jalutasin.
Õhtul kui ma koju jõudsin, nägin aga, et see sama rattatüdruk oli mulle facebookis kirjutanud, et nad leidsid võtme üles ning ma võin rattale järgi minna kas kohe praegu või järgmisel päeval. Nii kiiret lahendust ma probleemile küll ei osanud oodata. Otsustasin kohe rattale järgi minna, sest järgmisele päevale olin ma juba plaanid teinud. Kell oli pool 12. See kutt tuli võttis mu jälle autoga peale ning sõitsime tema juurde. Ratas oli mulle õnneks enam-vähem paras isegi (kartsin väga et mu lühikesed jalad ei ulatu pedaalideni). Rattal oli vigu, see ragises natuke sõites, pedaalid teevad vahepeal naksuvat häält ja keeravad ennast vahepeal (ei oska seletada kuidas) ning sadul suht ujub perse all. Sadula peaks korda saama teha, sest minu arust peaks see tähendama, et see pole korralikult kõvasti kinni pandud. Muidu on ratas siiski väga vinge, erinevalt Elle rattast töötavad mul kõik asjad korralikult ning ma maksin temast kolmandiku vähem. Siiski pole mu rattal näiteks tulesid, mis Ellel on. Aga üldiselt olen ma väga rõõmus oma ostu üle, kerge kurtmine ongi tingitud lihtsalt sellest et me oleme Eestis harjunud poest ostetud uue ja vinge rattaga, kuid siin tulebki odavaid kasutatuid rattaid osta, sest rattavargus on siin väga tõsine probleem. Ratta eelmine omanik käskis oma kutil ka ratta korda teha, too kurtis mulle, et ta on pool päeva ratast puhastanud ja särama löönud. Oli tõesti ilus puhas ratas. Ja tõesti, vead või mitte vead, vähemalt on nüüd mul nüüd ratas(!!!), mis siin tähendab väga palju. Enam ei ole mul tänaval aeglase turisti staatust, vaid nüüd ma saan elada nagu tõeline Leeuwardlane :)
Hetkel saan rattast ainult müügipilte blogisse panna, sest mu ratas on praegu Anna ja Allu rattakuuris, kuna mul pole veel korralikku rattalukku ning täna on poed kinni.

Lihtsalt mõningad seigad mu elust (sest selleks ju blogi ongi?)

Täna värvisin Ellel juukseid (esimest korda elus(!!), polnudki nii raske kui ma arvasin), värvi jäi üle, mis andis meile wild idea, et värviks mul ka salgu pruuniks. Nüüd kahetsen, et ma nii väikese salgu värvisin, sest et seda näeb põhimõtteliselt ainult siis, kui ma selle salguga patsi teen.

Rääkimata sellest, et ma Elle gladiaatorid üks õhtu ära lõhkusin, pole ma ka enda omadega väga leebe olnud. Samuti pole just kõige paremas seisus mu mustad jalanõud ning mu slipid hõõruvad. Rohkem jalavarje ma peale nende kolme jalanõupaari kaasa ei võtnud. Ilmselgelt algab minu iseseisev elu suht hädiselt. Üritasin seda probleemi leevendada sellega, et ostsin sellised ilusad ketsid: 

Elle maksis mulle jalanõude lõhkumise eest kätte sellega, et viskas mu värskelt ostetud küünlaaluse maha kildudeks. Lohutasin ennast sellega, et ma sain endale vähemalt nunnuka käevõru.

Tagaaias hakkas paar umbrohulible kasvama..

Kõige väiksem ja armsam kujuke kellegi aias

Fun fact: Iffat (mu korteriomanik) norskab nagu traktor :)

No wifi

(Tänane postitus pole arvatavasti nii hea, sest ma alustasin selle kirjutamist eile ja täna jätkasin, kuid siis otsustas internet ennast kinni panna ning kõik kadus. Elle korteris pole wifit, seega peame seda kuskilt linnast otsima ning aeg on ka alati piiratud.)

Võtan oma sõnad tagasi. Eelmises postituses kirjutasin, et vihm on siin teistsugune, piisad ei saja taevast alla üldse nii tihedalt jne… Ilmselgelt Holland näitas mulle, mis ta tegelt oskab, sest üleeile sadas terve päev vihma ning me jäime ilmselgelt ka selle kõige hullema paduka kätte!! Kõik riided said sekundiga läbimärjaks ning jalanõudes oleks saanud paadikesi ujutada. Inimesed sõitsid autoga mööda ja naersid.

"Oi, saime märjaks!"

Haha, sitta kah, hullem oli alles ees. 

Tänavad uppusid lihtsalt

Eile oli meil elu suurim vaatemäng, kuigi korteris pole isegi telekatki. Nimelt vaatasime terve õhtu aknast äikesetormi, mis kestis meie teadmist järgi vähemalt 5 tundi. (Siis läksime magama, kuid ma usun et äike seda ei teinud)
Ilmale meeldib siin väga trikitada - tuleb alati kõigeks valmis olla. Eriti veel täna: sadas vihma, tegid vihmavarju lahti, varsti lõppes ära, päike hakkas paistma, tahtsid juba jakki seljast võtta… jälle padukas, vihmavari ruttu lahti, kapuutsid pähe, läbimärjaks said ikkagi. Ja nii peaaegu terve päev.
Tuul on siin enamus ajast väga suur ja üsna häbematu. Üritas mult kampsunit seljast ära rebida ning tema tõttu juukseid pole siin üldse mõtet kammida, sest minutiga on sul peas juba täiesti uus soeng.
Üldiselt tundubki, et siin tuleb sügis palju varem, ehk siis juba augustis?

Sellised vihmased ilmad on täiuslikud et kodus olla ja lauamänge mängida ning raamatuid lugeda. Elle (ja varsti ka Manni) korteris on mõnusad suured aknad. Nende aknalauast on saanud minu lemmik tšillimiskoht. Sellel aknalaual oleme Ellega juba kõike teinud: söönud-joonud, juttu rääkinud, möödujaid vaadanud, raamatut lugenud. Enamus ajast veedamegi seal.
Üldse on neil nii mõnus korter!! Magamistoad on võibolla natuke väikesed, kuid elutuba on suuur ja avar. Plusspunkte annab ka asjaolu, et neil on nunnu väike aed, kus on lausa 11 (!!!) aiatooli, seega hakkame seal koguaeg grillipidusi korraldama. (samas sellise ilmaga tekib kerge kahtlus, kas ikka hakkame) Hetkeline tunne on, et seal majas veedan ma oma kogu tulevase vaba aja. Asja teeb võibolla raskemaks see väike fakt, et nende kodu on minu kodust u tunni aja kaugusel. Asi muidugi läheb kergemaks siis kui me endale rattad ostame.

Elle-Manni aed!!!

Kurva mutikese ja tema kadunud lapsega

Käisime ka öist Leeuwardenit uudistamas

Väga Hollandile sobiv tekst

Mineraalvesi piimapakis?!?!?!

Kõige väiksem purgimahl mis ma näinud olen!

Kui keegi (nagu Elle) ei mõistnud mu ühes postituses mis mõttes tooli all teokarbid on siis siin pildil on tool (sinine) ja teokarbid (see väike puru tooli all).

Mingi poe pappkarbid lendasid suure tuulega kanalisse, õnneks oli sellel kutil kohe väike teravate otsetega ankur käepärast ning siis ta tegi kõige põnevamaid päästetöid

Tiiger-sebra

Leidsin kuti endale

Minu korter!!!!!!!!

Kõige uhkem hobune oma pilvedega

Hollandlastele meeldib väga oma tubasid, aknalaudu, maju, õuesid, rattaid jne kaunistada 

Um, misasja?!? (sellist küll oma kööki ei laseks) 

Leidsime endale kõige ilusamad kaaned üli odava hinna eest!!

Fun fact: Äikest jälle lööb
Fun fact 2: Istume õues Mäki ees ja külmetame, et kirjutada blogi.
Fun fact 3: Elle blogiga läheb veel nii u aasta

Fun facts 2

• Kõrremahladega on samamoodi nagu jäätistega. Neid tuleb osta 6 tükki pakis, mis on minu arust imelik, sest eestis ma tegin ikka nii, et kui mul oli janu, aga kotti polnud kuhu tervet mahlapakki või pudelit panna, siis ma ostsin kõrremahla. Aga siin tuleb osta terve sixpack. Ühes poes võis isegi 1.5l pudeleid osta ainult sixpackina. 
• Killustiku asemel kasutatakse siin pargipinkide all jne teokarpe, mis on nii cool ja nunnu mõte :)

• Pidev pilvisus tundub siin olevat täitsa tavaline. Ilma järgi tundub, nagu oleks kolinud Inglismaale, mitte Hollandisse. Pärast esimest päeva, mis oli mõnusalt päikseline, olen ma ainult kaks korda veel päikest näinud. Vihm on siin teistsugune. Kui meil eestis sadama hakkab, siis tuleb tavaliselt tihedate piiskadega padukat, siin on aga suured piisad, mis langevad alla suht harvalt (ma pole kindel, kas see on päris õige sõna). Igatahes, inimesed on siin vihmaga täiesti harjunud ning nad ei tee teist nägugi, kui sadama hakkab. Rattasõit/jalutamine jätkub ning ainult paar inimest avavad vihmavarju. 
• Pardid (ja kõiksugu muud linnud, kes partidega koos elavad) on siin inimestega üliharjunud. Kui sa niisama mõnel sillal seisma jääd, ujuvad/paterdavad kõik linnud kohe sinu juurde, sest nad loodavad saia saada. Linnud tulevad nii lähedale, et neid saaks lausa peaaegu käega katsuda. Ma küll pole mingi haritud linnu välimääraja, kuid omaarust nägin ma siin lumivalgeid parte ja musti luiki, mis oli suht huvitav. 

Pardid jooksevad turpsiga mu poole

Ja siin nad ongi, nõudliku näoga saia ootamas

• Siin on üllatavalt palju wifit igal pool. Kartsin, et Eesti on mind ära hellitanud ning siin elan ma täielikult virtuaalmaailmast väljaspool, kuid tegelikult on kesklinnas näiteks suht igal pool wifi, mis on muidugi ülihea. 
• Ja boonusena niisama paar ilusat pilti teile:

Minu lemmikpark, Stendeni juures, käisin eile siin raamatut lugemas

Marie ja Elle korteri vastas olev park

Fun facts

• Hollandlastele on täiesti tavaline ringi käia/sõita ning vilistada. Harvemini kuuleb inimesi ka kõva häälega laulmas, kuid populaarne on ka ümisemine. Näiteks on minu naaber nii osav, et ta saab lausa raadiost tulevatele lauludele väga täpselt kaasa vilistada. Olen üsna impressed.
• Mina siiamaani poodides veel üksikuid pulga/topsijäätiseid müügil näinud pole. Jäätist saab osta ainult pakkides, kus on u 5-10 pulgajäätist sees. Veider. Kui ma jalutan õues ringi ja tahan kohe nüüd ja praegu jäätist süüa, siis ma ei hakka ju kohe kõiki kümmet alla kugistama, sest üksikuid polnud. 
• Siin ümbruskonnas on väga palju hulkuvaid kasse. Õue vaadates näen alati vähemalt kahte ning praegu kui ma siin samas poes käisin, nägin veel kolme. 
• Poed on siin enamus ajast lahti ainult kuueni. Neljapäev on miskipärast selline õnnelik päev, millal poed on lahti lausa üheksani. Arvatavasti on ka laupäeval poed kauem lahti, kuid pühapäeval on poed täiesti suletud. Hakkan vaikselt igatsema Viimsi Comarketit, mis järjekindlalt lausa üheteistkümneni lahti on.
• Jalgratturid on siin põhimõtteliselt jumalad. Esimesel päeval kui ma bussiga oma korteri poole sõitsin, oli meie kiirus vahepeal u 10 km/h, sest mingi mutike väntas tee peal meie ees. Aga keegi selle pärast kurjaks ei saanud ning bussijuht närviliselt tuututama ei hakanud, sest siin tundub see normaalne olevat. 
• Jätkuvalt väljendan oma imestust, et siin inimesed suvakaid teretavad. Kõnnin linnas ringi, keegi sõidab rattaga mööda ning ütleb mulle "hei". No mis värk on. Google translate ütleb mulle aga, et hei tähendab nõmme. Võibolla olen ma siin kuulus ja inimesed näitavad lihtsalt, et nad on haritud ja teavad, kes ma olen :D

Leeuwarden

Unustasin eelmises postituses mainida, et mu toas pole akende ees kardinaid. Ärkasin kella seitsme ajal, sest päike paistis silma. Pärast seda enam korralikult magada ei saanud ning uni sai otsa kell 9, kuna siis hakkasid lennukid üle maja müristades lendama ning ära ei lõpetanud. Teadsin, et mu maja lähedal on lennujaam, kuid ma eksisin. Tegemist on hoopis lennuväebaasiga, kust mingid hävitajad õhku tõusevad. See seletab, miks need alati nii kõvat häält teevad, aga ma veel ühtegi maanduvat või tõusvat lennukit näinud pole.

Üleüldse elan ma kuradi lärmakas kohas. Vaikushetke siin vist ei tulegi. Kui just kajakad kõiksugu erinevat moodi ei lõuga (vahest ma ntks arvan, et mõni laps nutab kuskil, kuid siis saan aru et see on hoopis kajakas), siis teevad kohalikud lapsed kajakate puudumise kolmekordelt oma lärmiga tasa. Nii lapsed kui ka täiskasvanud miskipärast röögivad koguaeg õues ning mu naaber räägib rõdul telefoniga valjemalt kui purjus venelased vanalinnas. Hetkel kui ma seda kirjutan, võin ma vanduda, et keegi mängib kuskilt tuubat või midagi. Ning temaga liitus ka trumm. Kuskil on bändiproov vist.

Käisin täna terve päev Leeuwardeni peal ringi. Alguses uurisin poodides toidukraami hindasid, sest ma ei tea neist midagi ning peaks nagu ise endale sööki ostma hakkama. Õnneks on mul kodust umbes 5 minuti kaugusel kaubanduskeskus, kus on ka kaks suuremat toidupoodi. Söögi ostmine on igatahes minu arust väga raske. Veetsin poes arvatavasti mingi tund aega, sest no m i d a üldse süüa ostetakse? Ma oskasin endale ainult pastamaterjali ja hommikusööki osta aga iga päev pastat vist ka ei hakka sööma ju?!

Tegin palju turistipilte, kuid kuna täna enamus ajast ilm pilves oli, siis pole pildid just kõige paremini õnnestunud.

Ma elan suht äärelinnas, natukene kõnnid ja leiad ennast juba põllu äärest

Vähem kui 10 mintsa jalutamise kaugusel on minu uus kool, Stenden

Ja Stendeni vastas on ilus park

Mingi hull söötis minu nina ees just linde 

Maja oligi viltune, tegemist ei ole fotograafi ebaprofessionaalsusega

Käisin ka viltuse maja katusel

Teadja silmaga võib näha ka minu korterit ning Stendenit

Platsil on näha ka väikseid purskaevukesi, mida ma alguses tähelegi ei pannud, sest need purskasid lambil ajal 

Lõpuks hakkas ka natuke vihma sadama

Purskaevu tipus on veider patsikestega kutt

Ma loodan et nendest piltidest oli piisavalt :)